Viimane osa. Laagri viimastel päevadel võtsime treeningutel kõik, mis võtta andis. Mati üllatas ülisuurte pitsadega.
Laupäev, 31.03
Päeval: mäkkejooksud 12 x 180 m pehmel pinnasel (2 seeriat) + murul allamäge
Õhtul: taastav jooks 30 min + ÜKE kerelihastele ja jalgadele
Hommik algas kell 7:15 jooksuga randa, võimlemisega ja tagasijooksuga hotelli, kokku 3 km ja 30 min.
Laupäev on nii Eestis kui ka Portugali laagris mäkkejooksupäev. Kui me nädal tagasi reedel saabusime teise grupiga, siis meid ootas järgmisel päeval esimese trennina just mäkkejooksud. Tookord jooksime mäkke sõiduteel asfaldil pikkusega 300-500 m. Seekord nägi plaan ette joosta mäkke meie krossirajal pikimal tõusul, mille pikkuseks tuli 175-180 m. Treening algas 30 min soojendusega (jooks 20 min + võimlemine), seejärel jooksuharjutused, hüplemised ja lahtijooksud. Mäkkejooksutreening koosnes kahest seeriast, ühes seerias 6 lõiku, pingutus maksimaalse lähedane, lõikude vahel sörkjooks tagasi lähtekohta. Kui esimene seeria sai joostud, siis tegime 5 minutilise sörgipausi, seejärel teine seeria mäkkejookse 6 kordusega. Peale teist seeriat tegime jälle 5 minutilise sörgipausi. Üllatavalt kerget jalga näitas Ahto, kuid 15aastastele briti poistele jäi siiski alla. Nii mõnigi meist optimeeris jõuvarusid. Nt Madis tegi 2-3 kiiremat sammu, kui Brit kuklasse hingama hakkas. Kata näitas tõusul ökonoomset sammu, mille kadestajad siblimiseks ristisid. Järgnesid murul allamäge kuni 10 kordust kiired rütmijooksud paljajalu. Lõpetuseks lõdvestusjooks hotelli 1,5-2 km. Oli näha, et mäkkejooksud olid suure intensiivsuse tõttu rasked ja jooksjad väsinud.
Päeval puhkasime sisehoovis basseini ääres ja võtsime päikest. Basseini ääres on alati peaaegu tuuletu ja hea peesitada. Eestlastele omaselt ei kasutatud päikesekreemi, nii võis õhtul söögilauas kohata palju õhetavaid ja ketendavaid nägusid. Pühade saabumisega on hotell täitunud paljude uute inimestega ja basseini ääres oli raske leida vaba lamamistooli. Nädala esimeses pooles ja eelmisel nädalal oli peale eestlaste muud rahvast vähe või vähemalt ei hakanud nad silma ja eestlased domineerisid nii arvuliselt kui ka häälekuselt.
Järgmisel päeval pidid enne õhtusööki lahkuma meie asendamatud abimehed Sander ja Silja Jürs. Plaanisime enne laagri lõppu teha väljas ühise õhtusöögi, sihikul oli lähedal 3 min jalutuskäigu kaugusel asuv kalarestoran. Millegipärast ei ole hotelli rootsi lauas pakutavad kalaroad eriti maitsvad. Seetõttu tegime laupäeval sellise lükke, et asendasime hotelli õhtusöögi lõunasöögiga.
Õhtul tegime kolmandat korda krossirajal kerelihaste treeningu 30 min nagu kolmapäeval ja nädal tagasi laupäeval. Enne soojendusjooks kuni 30 min, pärast lõdvestusjooks 1,5 km. Jälle puudus õhtusest trennist Mati põhjendusega, et Mõmmibeebi tahab magada.
Õhtul kogunesime kell 19:15 fuajees ja asusime teele kalarestorani poole. Kohapeal tellisime söögid ja joogid, aeg lendas lõbusas meeleolus. Toidud ja joogid olid head, järgmisel aastal tasub kalarestorani tagasi minna. Karistada said need, kes tellisid uhkes kalarestoranis kiirtoitu. Nii pidi Madis järama maitsvat liha kahe kuivanud saia vahel. Magustoidud jätsid keskpärase mulje.
Hotelli õhusöögi hulka kuulus tarretis, mida Kata andunult pea igal õhtul taldriku täie ette ladus. Ta on endiselt veendunud, et tarretise söömine parandab tema põlvede liikuvust.
Pühapäev, 1.04
Päeval: pikk jooks 1,5-2,5 h
Õhtul: taastav jooks 15 min + pöiaharjutused liivas
Pühapäeval ootas ees pikk trenn, seetõttu hommikujooks ja -võimlemine olid vabatahtlikud, et hommikul pikendada ööund ja hästi välja puhata.
Kell 10.30 kogunesime hotellifuajees, et paika panna jooksugrupid ja kokku leppida kiirus, millega pikka jooksu joosta. Laagri mõte on teha võimalikult palju trenne koos ja moodustada grupid nii, et koos treenimisest võidaksid kõik. Pika jooksu kestus jäi kõigil 1 h 40 min ja 2 h 05 min vahele (pikkus 18-27 km). Tempod olid alates 5.30-st kuni 4.30-ni km-le, Sander Jürs jooksis ca 4.00 km tempoga koos Kristo Reinsaluga.
Jooksu algus kujunes oodatust kiiremaks, eraldus liidrite punt Pille ja Mati vedamisel. Ahto löntsis grupi sabas. Isepäine Kata kulges viimaste seas ja mossitas tempovaliku pärast. Viiendal kilomeetril leidis endas jõudu, et kiirust lisada ja teha soolojooksu. Erik, kes lubas hoida tagasihoidlikumat tempot teise grupiga (Brit ja Silja), kihutas rind kummis esimese grupiga kaasa. Umbes poolel distantsil varjus väsimusest võpsikusse lootuses väiksema vaevaga trenni jätkata. Eriku õnnetuseks korjas abielunaiste grupp ta teepervelt kaasa, nii oli Erik sunnitud lõpuni pingutama.
Esimesest grupist eraldusid 19ndal km-l Madis ja Ahto, kes kogusid tõusvas tempos krossiajal lisakilomeetreid. Mati jõuvarud olid selleks ajaks ammendunud.
Väike Riho väntas samal ajal ratast ja kontrollis, et keegi rajalt kõrvale ei kalduks.
Peale trenni lükkasime hotellibasseinis taastumiseks jalad vette ja mõned tegid ka supluse. Veetemperatuur oli +16C.
Päeval võtsime hotelli sisehoovis päikest ja sõime Mati toodud ülisuurt pitsat, millest enamus alles jäi. Enne õhtust trenni tegime kiire poeringi, ostsime koju kaasa apelsine ja maiustusi. Mati oli täis indu minna apelsiniraksu, tüdrukute passiivsuse tõttu pidi leppima ostetud apelsinidega.
Õhtul jalutasime/jooksime randa (1,5 km). Rannas oli vaikne ja soe ja harjumatult palju rahvast, kuid trenni olid kohale jõudnud viimased 6 vaprat spartalast. Hoolimata tugevast õlavalust oli kohal alati rõõmsameelne Kersti. Tõmbasime liivale jooned ja tegime samu harjutusi mis neljapäeval, kergeid harjutusi pöiale 30 min. Kõigil olid jalad pikast jooksust väsinud, aga harjutused olid pigem toonust tõstvad kui väsitavad. Peale harjutusi silkasime osaliselt merevahus otsides rannakarpe.
Õhtul oli laagri viimane õhtusöök hotelli buffett lauas. Teemaks tuli teha järgmine välislaager Keenias, "tõelises" jooksukantsis. Seltskond jagunes kaheks: Pille ja Kata olid nõus mugavustest loobuma (muldonnis elama ja augu peal kükitama) ja Ahto oli nõus seda pulli kaasa tegema; Joel ja Brit jäid euroopalikele tingimustele truuks ja lubasid aasta pärast Portugali tagasi tulla.
ESMASPÄEV
Hommikul kell 7.00 kojusõit. Laagri lõpetasime lennujaamades burkside ja starbucksi kohvi saatel. Spartalased on rõõmsad, et saavad koju, kes kiirustab laste ja perekonna juurde, kes soovib lõpuks korralikult välja puhata oma voodis ilma norskava toakaaslaseta.
