Esimene kilomeeter möödus kerge sörgiga, kuna selles rahvamassis ei olnud võimalik tempot arendada. Seejärel sai 3h alistamiseks vajalik tempo (3:16-3:18 min/km) üles võetud. Tagantjärgi vaaadates, tuli mõni kilomeeter ka isegi 3:10.
Umbes 18. km peal sain aru, et 3 tunni alistamine ei ole reaalne (jooks hakkas raskemaks minema ja vajaliku tempo hoidmine nõudis juba suuremat pingutust)
Esialgset planeeritud tempot suutsin ma üsna stabiilselt hoida 20 km-ni. Seejärel hakkas tempo kukkuma. esialgu hakkasid mõõdusid mõned üksikud võistlejad, kuid umbes 30 km peal toimus juba massiline möödumine mis demotiveeris ja ühtlasi sain aru et mu jooksutehnika on täiesti ära lagunenud ja jala tõstmisest ei tulnud miagi välja.
32-33.5 km liikusin kõndides, samalajal mõtlesin katkestamisele. Kuna ei teadnud täpselt kus asun ja kuidas finisisse saada jalutasin edasi, kuni asjaolud selguvad. Samal ajal sõin sisse kofeiiniga energiageeli, mõeldes et ehk toimib kesknärvisüsteemile nii, et saan uuesti liikuma.
33.5 km peal hakkasin uuesti kergeid jooksuliigutusi tegema, kuna arutlesin endamisi, et
1) nii jõuan kiiremini finisisse ja piin saab kiiremini läbi.
2) Kuna tulin ikkagi Valencisse, siis tahaks selle piltidelt nähtud finisiala ka läbida.
Esialgu ei vaheldus jooks kõnniga, siis läks keha "safe mode-i" ja liikus lõpuni väga aeglases tempos (6 min/km). Selline madal ja kange samm on näha ka lõpuvideos.
Kuna olin selle hetkeni teadmisel, et mu isiklik rekord on 3:38, tundus, et olen võimeline isikliku rekordi jooksma ajaga 3:30. See siiski ei olnud võimalik.
Lõpuaeg ametlikul kellal oli 3:40 (neto 3:38).
Alles tagasiteel selgus eelnevate maratonide protokolle uurides, et mu isiklik rekord oli eelnevalt 3:45.
Seega rekordiparandus 7 minutit.
