Kirjutaks nüüd natuke lähemalt meie Gran Canaria laagrist
Loodetavalt lisavad oma mõtted ka mõned teisted laagrilisted -nii need, kes olnud eelmistes Portugali laagrites ning omavad võrdlusmaterjali, kui ka uued osalejad.
Selle aasta laager oli eriline, mitte ainult uue koha mõttes. Kui tavaliselt on meil seltskond koos ja asjad aetud vähemalt jaanuariks, siis seekord jäi kõik olukorrast tingituna viimasele minutile. Veebruari lõpus tundus laager korraks kahtlane, aga siis saime turismibüroo hea pakkumise Gran Canariale ning kokku ka igati meeldiva reisiseltskonna. Lõplikult hakkas asi ilmet võtma 10 päeva enne laagrit,kui läks arvete tasumiseks. Planeeritud laagriaeg nihkus nädala võrra, kuna ma ei näinud ette suurt üldist huvi, mistõttu planeeritud ärasõidupäevaks, 20. märtsiks, ei olnud enam ainsatki lennupiletit. Õnneks sobis kõikidele ka uus-nädala võrra hilisem aeg- ja laupäeval, 27. märtsil startisimegi 6,5 tunnise lennuga Kanaaridele. Reisimine on praegu keerulisem, tuleb täita ning omada mitmeid dokumente, milledest olulisim on negatiivne koroonatest. Paberite ajamine läks mõnel lihtsmalt ja mõnel natuke keerulisemalt, aga kohale me kõik jõudime! Laagri pikkuseks 2 nädalat.
Lennujaamas läks üllatavalt libedalt- pagas kätte ja transfeeribussiga hotelli. Esmamulje hotellist oli vast kõhklev, aga kokkuvõttes võib öelda, et hotell on OK. Ei ole küll väga uus, kuid hea asukohaga- sisuliselt mere ääres, toad on korralikud ja söök hea. Basseinialal saab läbi viia õhtuseid treeninguid ning ka hotelli tenniseväljak on olnud meie poolt mõõdukas kasutuses. Laagri treeningprogramm on olnud sarnane Portugali laagritele - intensiivne, mitmekesine ja enamusel päevadest 2 trenniga. Hommikuse põhitreeningu algus on tavaliselt 10.30 (et oleks natukenegi jahedam), õhtune taastav trenn kell 17. Alguses valitses teadmatus, kus millist treeningut läbi viia,kuid oleme leidnud päris sobivad treeningkohad kõikideks treeninguteks. Kõval pinnal jooksu on olnud rohkem kui Portugalis, aga see oli ette teada.
Kahe nädala jooksul oleme teinud lühema mäkkejooksutreeningu järsul tõusul, pikad lõigud kanali ääres, pika jooksu mägedest alla hotelli, pikemad lõigud staadionil ja lühikesed lõigud kanalis. Vahele rahulikumad ja ühtlase tempoga jooksud. Meie õnneks on praegu siin-kuumas turistikohas- turiste vähe,kuuldavasti 20% tavapärasest. See on võimaldanud teha linnas mitmeid treeninguid, mis tava-aastal oleksid keerulisemad, sest koroona tõttu siin grupis tegutseda ei tohi. Aga oma väikese pundiga oleme saanud liigset tähelepanu äratamata hakkama.
Õhtused treeningud oleme teinud kahes kohas- hotelli basseinide juures (venitamine+kerelihased) või rannas liival(kivivisked, pöiaharjutused, liivas jooksud). Vabadel päevadel oleme olnud innukad turistid- mälestusväärne merereis delfiine vaatama, autosõidud saarel, matkamine, saare mägedega tutvumine ning šoping. Ja muidugi päikesevõtt ja suplus, sest õhutemperatuurid on kõikunud 22-30 vahel, vesi ookeanis 20+, enamus päevadest päikeselised. Üheks traditsiooniks on kujunenud tänu toanaaber Leole igahommikune suplus ookeanis,vahele pole jäänud ühtegi hommikut! Laagri õhtuses programmis on lisaks traditsioonilisele päeva kokkuvõtvale koosolekule toimunud mitu meeleolukat mälumängu.
Eriti vahvad ja senistest laagritest erinevad on olnud 2 matka,millega oleme sisustanud „kergemaid jooksupäevi“. Esimene Ayagaurest hotelli-sõltuvalt marsruudist 16-24km, laagri viimasel päeval San Bartolomest, mis asub peaaegu saare keskel, 28km hotellini. Vastavalt sportlikule tasemele ja eesmärkidele läbiti need kas joostes, matkates või kahe vahel kombineerides. Tänud nende organiseerimise eest Urmole!
Nüüd,kus laager läheneb lõpule, võib öelda,et on olnud igati tore kaks nädalat treeningu ja puhkuse tähe all. Koht on osutunud laagripaigana sobivaks, oleme saanud palju päikest ja merevett ning nagu olen kuulnud, siis keegi kaasatulnutest pole kahetsenud!
Laagerdajad 2021: Urmo ja Kätlin lastega,Peep,Leonid(Homin) ja Anna,Marko, Leonid (Latsepov),Kristi, Eve, Olev,Mihkel, Maria ja treener Toomas. Kindlasti oleks soovijaid olnud rohkem,kuid keerulised ajad jätsdid oma pitseri. Seekord jõudsid kohale julgemad ja hakkajamad,kuid järgmise aasta märtsis loodame kokku saada tunduvalt suurema seltskonna, et nautida taas koos lõunalaagri valu ja võlu.
