Väga eduka 2021.a hooaja järel, mis tõi 6 Eesti MV medalit ja Eesti koondise esindamise Balti MV-l, teeb Pille vahekokkuvõtte, kuidas on tulemusteni jõutud.
1. Kuidas leidsid enda jaoks jooksmise?
Põhi-ja keskkoolis kehalise kasvatuse tunnis pidime tihti jooksma. Keskkoolis oli kehalise kasvatuse õpetajaks pikamaajooksja Margus Koor, kes saatis kevadeti ja sügiseti toimuvale Võrumaa murdmaajooksule (2000m). Lisaks käisin rahvajooksudel (Võru-Väimela ja Tamula jooks). Regulaarselt jooksmas ei käinud, pigem olin “pühapäeva jooksja”.
2. Miks ja millal liitusid Sparta jooksutreeningutega?
Sparta spordiklubiga liitusin 2014 veebruaris töökaaslase õhutusel, kes soovis trenni hakata tegema. Alguses käisime erinevates rühmatrennides. Peagi märkasin, et Spartas on ka jooksutrennid, kuid ei julgenud üksi kohe minna, kuna töökaaslane polnud jooksmisest huvitatud. Otsustasin, et liitun jooksutrenniga kevadel, kui ilmad soojemaks ja ilusamaks lähevad. Mäletan esimest trenni nii hästi, Maile jooksuharjutuste trenn, mis oli tol ajal nimega “jooksutrenn algajatele”. Tegin kõik harjutused nii hästi kui suutsin kaasa ja kui trenn lõppes, siis jalad värisesid all ja mõtlesin, et homme ma ei liigu. Lisaks oli mõtteis, et kui see trenn oli algajatele, mis edasijõudnute trennis siis veel tehakse. Paar aastat käisin Sparta jooksutrennides kaootiliselt, talvel harvem ja suvel rohkem.
3. Millal hakkasid tõsisemalt ja treeningplaani järgi treenima?
Sparta jooksutrenni oli ilmunud kaks kiiret naist, Marion ja Jana. Nendega tuttavaks saades tekkis huvi hakata rohkem jooksmisega tegelema ja saada sama kiireks kui nemad. Kui varem piirdus minu jooksmine ainult 2x nädalas Sparta jooksutrennidega, siis proovisin lisaks joosta ka iseseisvalt 1-2x nädalas. Samuti tekkis huvi ka leida treener, kes kava teeks, sest ma tean end, et ei suuda iseseisvalt järjepidevalt trenni teha. Kuna Ahtoga suhtlesin kõige rohkem Sparta jooksutreeneritest, siis saigi tema poole pöördutud. Alguses ei tahtnud Ahto mulle kava teha, kuid tänu Margele kauaoodatud treeningplaan Ahtolt siiski tuli. Mäletan hästi seda rõõmuhetke (2015 november), kui sain Ahtolt kirja jooksukavaga.
4. Milline on lemmikdistants?
Minu lemmikdistants on olnud algusest peale 5000 m, kuid paar aastat tagasi lisandus ka 3000 m staadionil. Ilmselt seetõttu, et kui olen võistelnud nendel distantsidel, siis on alati hästi läinud. Isegi, kui pole just kõige parem päev, siis need distantsid kannatan ära igas olukorras, pole liiga pikad.
5. Milline on lemmiktrenn?
Kui alustasin treener Ahtoga treenimist, siis meeldisid mulle pikemad lõigud ja pikk jooks. Nüüd meeldivad pigem tempojooksud ja staadionil lõigutrennid (200m-600m). Pikad jooksud enam ei meeldi, sest tahan, et trenn saaks võimalikult kiiresti tehtud. Peale 1h hakkan tihti kella vaatama, sest ei suuda ära oodata, millal trenn läbi saab.
6. Milline trenn on kõige raskem?
Kõige raskemad trennid on 1 km-sed lõigud, kui neid on 6+ x ja mäkkejooksutrennid. Need on alati rasked ja kunagi kergemaks ei lähe.
7. Milline on olnud seni lemmikvõistlus, mille tulemusega oled kõige rohkem rahul?
Praegu meenub Saaremaa Kolme Päeva jooksu 2020 esimese päeva 10km jooks. Hästi kerge oli joosta, ei pidanud hullult pingutama ja super aeg tuli ka. Täpselt õigeks ajaks ajastatud superkompensatsioon. Kindlasti jättis hea emotsiooni ka 2021 talvised EMV 3000m, kus tulin üllatuslikult 3. kohale. Vaatamata paljudele pisikestele tagasilöökidele ei uskunud, et nii hästi jooksen. Sellest jooksust algas minu 2021.aasta hooaja medalite sadu, kus igal EMV-l tulin esikolmikusse.
8. Millised on olnud su eesmärgid ja kuidas need on ajaga muutunud?
Ajas muutumatuks eesmärgiks on saada kiiremaks. Varasemalt on olnud nendeks distantsideks 5km, 10km, 21,1km ja ühel hooajal ka maraton. Nüüd on pigem lühemad distantsid nagu 3000m ja 5000m.
9. Mis on viimase aasta (alates 2020 suvest) edukate jooksude taga?
Ma arvan, et viimase aasta arengu võti oli vähem jooksu ja rohkem ÜKE tegemine. Kahju, et viimasele hakkasin alles nüüd rohkem rõhku pöörama, oleksin võinud juba varem sellega tegeleda. Jooksen vähem, keskmiselt nädalas 60-70km. Mulle sobib, kui nädalas on kindlasti 1 puhkepäev, kus ei tee mitte midagi trenniga seotult.
10. Mida oled selleks treeningutes, elukorralduses või suhtumises muutnud?
Peale ebaõnnestunud maratoni ja vigastust, olen hakanud enda keha rohkem kuulama. Kui olen väsinud, siis teen puhkepäeva või kergemalt. Varem tiirutasin kasvõi ümber auto, et puudu jäänud meetrid kilomeetriks täis saada. Praegu on vastupidine suhtumine, pigem jooksen vähem kui rohkem.
11. Millised on eesmärgid 2022. aastaks?
Ikka ilusamaks, targemaks ja kiiremaks :D
Eesmärgid hoiaksin pigem enda teada, sest nende väljaütlemine kipub tihti vastupidi minema ning tekitab mõttetut stressi. Endal lihtsam ja naudin ka rohkem trenne. Jooksudistantside ajalised eesmärgid jätan Ahto kavandada ja minu ülesandeks on täita seda nii hästi kui võimalik.
12. Milliseid muudatusi oled teinud koroonaviiruse piirangute tõttu treeningprotsessis?
Minu igapäevane elu pole väga muutunud koroonaviiruse tõttu, sest minu tööd (hambatehnik) ei saa kahjuks kodukontoris teha.
Kevadel koroonaviiruse piirangute tõttu oli väike muutus ÜKE trennide osas. Kui varem käisin Sparta rühmatrennides ÜKEt tegemas, siis kevadel asendusid need trennid Kata ÜKEga, mis toimusid läbi veebi. Mulle meeldis, et saime koos teha, kuigi läbi veebi, sest üksi tehes annan kiirelt alla. Vahel tundsin puudust ka Sparta jooksugrupi seltskonnast, sest alati saab nalja ja kõik on väga toredad. Isegi kui lähen trenni halva tuju või väsinuna, siis nendega kohtudes muutub tuju heaks ja energia tuleb tagasi. Õnneks olen saanud teha Briti ja Kataga lõigutrenne, mis on mu lemmikud, sest nad on parimad treeningkaaslased.
13. Mida soovitad enda kogemuse põhjal inimesele, kes soovib jõuda jooksmises paremale tasemele?
Järjepidevus trennide osas ning konsulteerida treeneriga, kes teab täpselt, mida võiksid rohkem/teisiti teha kui varasemalt. ÜKE on ka väga oluline. Ei tohi unustada ka kannatlikkust, sest tulemus ei tule nädalaga.
