Huvitavat meie jooksjate tegevustest

Raivo Valencia maratonist

22:56 21.11.2014
Valencia maraton Hispaanias toimus sellel aastal juba 34-ndat korda ja on Eesti jooksusõpradele juba aastaid olnud päikserikkaks jooksupeo paigaks, kus palmide ja sinitaeva all saab jooksuhooajale lõpu peale teha.
Sparta jooksjatest olid stardis 14, eestlasi kokku 33. Punt oli laiali jagunenud erinevate hotellide peale, kuid õhtusteks kultuuriprogrammideks ühendati jõud mõnelgil korral. 
Maratonihommikuks oli kõige meelierutavama etüüdi sepistanud Ain Kurvits, kelle entusiastlik eksperiment keeduspiraaliga kaerahelbepuder kurjaks ajada tõi ventilatsioonitorude abil kõigile ninna lõkkeromantilist kärsakat. Õnneks sai kenasti hakkama ka hotelli hommikusöögiga, mida maratonihommikul pakuti kolmveerand tundi tavapärasest varem (maja oli maratonile minejaid täis). 
Etteruttavalt saab öelda, et kuigi elamistingimused polnud spartalikud, olid seda tulemused - mitmesuguste kannatuste kiuste katkestajaid ei olnud. 
Nii võitles Kristiina valust hoolimata vapralt lõpuni. Samuti Dagmar, kes distantsi esimesest poolest saadik raskustega heideldes alla ei andnud ja tublisti alustatu lõpule viis. Mardijahti pidanud Maret jõudis peaaegu laskekaugusse, kuid enne tuli päästev finiš.
Kaarel, kes oli valmistunud kolme tunni piiri alistamiseks, sai teises pooles tunda väga valusat haamrit ja pidi kümne minuti jagu ka kõndima, kuid lõpetas jõuliselt ja sai netoajas kõigest hoolimata kirja isikliku rekordi. Raivol õnnestus esmakordselt joosta alla 2.30 - uueks isiklikuks rekordiks on täppistööna valminud 2:29:59 (üldarvestuses 19. koht). Ando Õitspuu jooksis välja 2:36:43 (koht 58), mis on tubli aeg, arvestades vigastusest tingitud lühikeseks jäänud ettevalmistusperioodi. Isikliku rekordi jooksis veel Indrek Mumm (2:52:15) ja alla kolme tunni sai aja kirja ka Ragnar Kaasik (2:58:25). Ahtol kulus pisut üle kolme tunni.
Kõiki eestlasi innustas raja peal mitmes punktis treener Urmas Randma ja eriti tõhusat sorti naiselikku tuge andis Triin, kes ise lihasrebendi tõttu osaleda ei saanud.
Huvitaval kombel suutis just õrnem sugu järgmisel päeval inimlikuma sammuga ringi liikuda. Mehed valdavalt vänderdasid, komberdasid, loivasid ja liipasid (va mõned erandid). Lödipükse ega tühja poosetajaid meie hulgast küll ei tuvastatud, ehkki täppsportlaste esindaja Hanno tegi agaralt pilte - loodetavasti avab ta selle meeldejääva sündmuse pildipanga ka spartalaste silmadele.
Autor: Raivo Alla