2020. aasta oli eriline (koroona)aasta, kus paljud planeeritavad üritused-võistlused jäid ära ning mitmed lükkusid edasi.
Tuli asju ümber mängida, plaane ümber teha ning tegeleda asjadega, mida tavaoludes ei kujutanuks ettegi.
Meie treeningud kulgesid suures osas siiski tavapäraselt, vaid märtsis-aprillis oli ligi poolteist kuud ühistreeningute pausi, kus olime sunnitud saatma virtuaalseid treeningjuhiseid. Olude sunnil korraldasime ka klubi 3 virtuaaljooksu, mis võimaldas kevadist võistlusnälga kustutada ja jalga teravamana hoida. Aasta lõpu teise laine piirangud lubasid meil õnneks välitrennidega jätkata.
Eelkõige jäävad meelde need sündmused, mis erinevad tavapärasest. Ürituste poolelt oli selliseks meie Portugali kevadine lõunalaager, mille algus sattus täpselt eriolukorra kehtestamise ajale, üldise segaduse tipp-punkti. Seetõttu jõudsid Portugali vaid umbes pooled seda planeerinutest. Tagasi koju jõudsid küll kõik, aga ekstrakuludega. Loodan, et kohalejõudnud laagrit ei kahetsenud, kuigi see oli planeeritust natuke lühem, närvilisem ning ärajäänud tagasilennu kompensatsioone ootame veel siiani. Nii et aasta lõpuga ei saa laagrit päris lõppenuks lugeda...
Muud suvised-sügisesed üritused saime õnneks päris kenasti ja plaanipäraselt ära pidada, ka Saaremaal jõudsime suure seltskonnaga ära käia, kuigi teine laine hingas juba kuklasse. Väga rahule võib jääda meie teise Kihnu reisiga, kus lisaks edukale esinemisele ja auhinnaliste kohtade noppimisele on alati rõhk ka puhkusel,saunal ning korralikul after-aprtyl. Septembris korraldasime I Sparta krossi,mis läks igati korda ja leidis positiivse vastuvõtu.Uue algatusena lõpetas aasta Sparta sisemitmevõistlus, seda viimasel päeval, kus veel teha tohtis. Tänud Urmole korraldamast, paljud said tutvust teha endale uute aladega ning aasta pärast on oodata ilmselt juba vilunumaid sooritusi.
Võistlusspordi poolelt. Eesti meistrivõistlused sai kõik lõpuks peetud, kuigi mitmed jooksualad kogunesid lühikesele perioodile sügisel. Tore, et paljud meie harrastajad said staadionil jala valgeks Kohila seeriajooksudel, mis olid esimesed kevadsuvised nn. pärisvõistlused. Ühe etapi korraldasime augustis ka ise.
Vaatamata asjaolule, et võistlushooaeg oli lühem ja konsentreeritum, tehti spartakate poolt palju ilusaid sooritusi ning isiklikke rekordeid, eriti viljakas oli selles suhtes Saaremaa Kolme Päeva jooksu esimene etapp, kus oma 10km rekordit parandasid väga paljud. Aga ka Tallinna Maraton, kuhu kõik soovijad küll jooksma ei pääsenud, kuid need, kes pääsesid, tegid seda enamjaolt edukalt.
Tiputasemel oli omaette klass Roman Fosti, kes tegi ilusaid staadionijookse Eestis ja lõpetas hooaja kahe hea võistlusega - Poolmaratoni MMil ja Valencia maratonil. Maksimumprogramm-OMi norm- jäi küll saavutamata,kuid joostud tulemus 2:12.54 on valge mehe jaoks tippklassist. Ka Leonid Latsepov näitas arengut, hooaja krooniks jäi suurepäerane jooks Eesti 10 000m meistrivõistlustel. Kahjuks segasid teda ka tervisprobleemid, nüüd on oluline jalg korda saada ning uus hooaeg sihikule võtta. Uutest tulijatest tegi suure sammu edasi Andry Soo, kes avanes eriti sügisel, krooniks Saaremaal joostud 10km aeg alla 31minuti. Järgmisel aastal peavad Andryga arvestama juba kõik Eesti jooksumehed. Veel noorematest esindasid klubi tublilt nii Eesti meistrivõistlustel kui rahvajooksudel Risto Pernits ja Kert Kask.
Naistest paistis hooaja algupoolel silma Katrina Stepanova 2 medaliga sise EMVlt, ka suvel tegi ta staadionil häid jookse. Sügisel läks suurepärasesse hoogu Pille Hinn, kes jooksis head jooksud Eesti krossimeistrivõistlustel ja Saaremaal. Maria Veskla meistrivõistluste hooaeg läks haiguste nahka, kuid rahvajooksudel jõudis ta ka edukalt võistelda ning mitmel puhul poodiumile. Aasta üllataja oli esiemese staadioni võistlushooaja teinud Triin Gede, kes parandas tulemusi iga jooksuga ning lõpetas hooaja Eesti 5. edetabelikohal 800m distantsil. Katrina,Maria ja Triin tõid klubile ka Eesti meistritiitli 3x800m teatejooksus.
Ootame kõikide eelmainitute arengut ka järgneval võistlushooajal, mis tuleb loodetavalt tänavusest normaalsem. Kõige tähtsam- ootame aktiivset ja arvukat osavõttu meie ühistreeningutest ja kõikide spartakate isiklke eesmärkide täitumist nii trennides kui võistlustel.
Jätkame oma igapäevaste treeningutega ning muidugi loodame uuel aastal läbi viiia mõnegi meeleoluka ürituse ning laagri.
